Balanyń jeke tulǵasyn qalyptastyrýda otbasylyq tárbıe stıli úlken mańyzǵa ıe. Ata-analarǵa balalardy tárbıeleý barysynda olardyń jas erekshelikterin bilý jáne eskerý, Psıhologıa jáne fızıologıa boıynsha belgili bir bilim deńgeıi, tıisti mádenı deńgeı (jalpy mádenıet, qarym-qatynas mádenıeti, qarym-qatynas mádenıeti, minez-qulyq mádenıeti, quqyqtyq mádenıet) bolýy mańyzdy.  Balalardy tárbıeleý-qazirgi otbasynyń mańyzdy mindeti. Otbasynda otbasylyq tárbıeniń qandaı stıli basym bolýyna balanyń jeke basynyń damýy baılanysty bolady. Qostanaı qurylys kolejiniń bazasynda “Otbasylyq klýb” otyrysy ótti.  Kezdesýge bizdiń stýdentterimizdiń ata-analary, bólim meńgerýshileri, top kýratorlary qatysty. Otyrystyń taqyryby” Otbasylyq tárbıe stılderi”, onyń maqsaty dene-baǵyttalǵan terapıa elementterin qoldana otyryp, balalar men ata-analar qatynastaryn túzetý bolyp tabylady.   Kezdesýdiń teorıalyq bólimimen tanysýmen klýb qatysýshysy otbasyndaǵy tárbıeniń qazirgi stılderi týraly beıne rolıkti kórý úshin usyndy.     Sodan keıin shaǵyn talqylaý ótti.  Kezdesýdiń basty taqyrybyn talqylaýǵa ata-analar men shaqyrylǵan pedagogtar belsendi qatysty.  Kezdesýdiń ekinshi bólimi praktıkalyq boldy. Kezdesýge qatysýshylarǵa trenıńtik jattyǵýlar kesheni, sondaı-aq ata-analardyń óz balasyn tárbıeleýge degen izgilikti qarym-qatynas qajettiligine nazar aýdarýǵa baǵyttalǵan eksperıment usynyldy.     Kezdesýdiń refleksıasy saýalnama-pikir (keri baılanys) boldy, onda ata-analar ózderiniń pikirin jáne otbasylyq klýbtardy osyndaı erekshe formatta ótkizý qajettigine óz tilekterin bildirdi.       Bizdiń kolejdiń stýdenttik aktıvi de osy is-sharaǵa qatysýynsyz qaldy. Balalar “jas óspirim janynyń aıqaıy”beıne rolık daıyndady. Klýb qatysýshylary ony qyzyǵýshylyqpen qarap, árqaısysy ózine belgili bir qorytyndy jasady.  “Otbasy klýbynyń” kezdesýi oń notada “qol shapalaqtap” jattyǵýymen aıaqtaldy.  Maqsaty-emosıonaldyq shıelenisti sheshý jáne kóńil-kúıdi jaqsartý.